Eesti suurim mahemunatootja: ökomunade hind peaks veel kõrgem olema
mai 26, 2023
Lääne-Virumaale Pandivere kõrgustikule rajatud Eesti suurimast mahekanalast jõuab päevas inimesteni üle 7000 ja aastas kolm miljonit mahemuna, kuid Eesti kogutarbimisest moodustab see napilt ühe protsendi. Pooled munad meie toidulaual on pärit välismaalt.
„Meil on Lohmann Browni tõugu kanad ja nendelt saame pruuni värvi mune,“ rääkis Eesti suurima mahedate munade tootja Äntu Mõisa osaühingu omanik Lauri Bobrovski. Äntul elavad kanad omaaegse rüütlimõisa südames kolhoosiaegsetes kanalates ja abihoonetes. Viies kanalas elava 15 000 linnu ja nende toodanguga tegeleb firmas kokku 13 töötajat.
Munadepühad suurendavad hüppeliselt müüki, aga kevade saabudes muutuvad järjest populaarsemaks noorlinnudki, sest suveks oma kanade võtmine on Eestis üksjagu levinud. „Pühadeks ostetakse loomulikult rohkem mune, aga meil on pruunid munad, samas rahvas tahab ikka valgeid mune värvida,“ rääkis Lauri Bobrovski.
Munatootmine tundub pealtnäha lihtne äri: sööda kanadele teri ja muudkui munevad. Tegelikult on see töömahukas ja vähetasuv ettevõtmine, mida aeg-ajalt ohustavad ka linnugripi puhangud. Nädal tagasi hoiatas põllumajandus- ja toiduamet, et Euroopa naerukajakaid tappev lindude gripi viirus on taas Eesti poole teel. Juba on tuvastatud tuhandeid nakatunud metslinde Prantsusmaal, Belgias, Hollandis, Austrias, Šveitsis ja Itaalias.
Eelmisel sügisel hävitati suurima linnugripi puhangu tõttu USAs enam kui 49 miljonit kodulindu. Linnugripi pärast hukati kodulinde ka Saksamaal, Hollandis, Prantsusmaal. See on viinud Euroopa Liidus nii kanamunade kui linnuliha hinnad tõusuteele. Hindade kasvule on kaasa aidanud ka suurenenud energia- ja tootmiskulud.
Nii ongi Eestis praegu kanamunadega isevarustatus vaid 51% ehk 159 miljonit muna aastas, aga ära söödi mullu üle 300 miljoni. Nii ongi pea pooled munad imporditud Lätist, Leedust ja Poolast. Veel 20 aastat tagasi oli munadega isevarustatus üle 90%.
Pankrotistuva Äntu Mõisa osaühingu ostis ta endiselt omanikult viis aastat tagasi. Abiks olid alustava põllumajandusettevõtja toetus ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) laen.
„Alguses oli pilt päris trööstitu, ettevõte oli täbaras seisus, likvideerimise ääre peal ja paljud võlad maksmata,“ meenutas Bobrovski. Kunagised kolhoosiaegsed kanalad remonditi kaasaegsemaks, moderniseeriti söötmistehnoloogiat, suured halukatlad vahetati pelletikütte vastu, soojustati tootmisruume.
Pesakastide asemel paigaldati automaatne munaliin, kus pesakasti munetud munad kukuvad liinile ja liiguvad sealt karjakööki, kus need tõstetakse restidele ja viiakse pakendamisse.
„Meil on kõik mahekanad, neil peab olema rohkem ruutmeetreid farmis, et nad saaksid vabamalt ringi liikuda, lisaks saavad nad kallimat mahesööta,“ rääkis Bobrovski. Ka õues on mahekanade väliala tunduvalt avaram kui tavalindude õu.
Mahetooted tõid tunnustuse
Äntu Mõis on Eesti suurima munade mahetootja, kuid sellest hoolimata tuleb sealt napilt kaks protsenti Eestis toodetud munadest. Siin söödavatest moodustab nende toodang aga napi protsendi. Mahedaid munatootjaid on veel, kuid nende toodang on märksa väiksem.
Bobrovski enda huvi Äntu vastu tekkis eelkõige mahebroilerite kasvatamise pärast, sest soovis neid oma lihatööstuses käidelda. Nüüd kasvabki Äntu Mõisas korraga ka 4000–5000 mahebroilerit, kes 11nädalasena müüakse lihatööstusesse.
Lisaks munakanade ja broilerite kasvatusele haritakse Äntu Mõisa osaühingus üle 400 hektari maad, kus kasvatatakse valdavalt mahenisu ja -hernest oma lindudele söödaks. Umbes 40% mahesööta tuleb siiski ka sisse osta.
Bobrovski hinnangul võiksid tarbijad mahetoodete eest ikka veidi kõrgemat hinda maksta, sest vastu saavad nad tunnustatud puhta ja tervislikuma toidu ning puhtama looduskeskkonna. Viimaste kriiside tõttu on ka Äntu Mõis tõstnud mahemunade hinda, et mitte kahjumis majandada.
„Sööda hinnad tõusid vahepeal, käibevahenditest on puudus, lisaks suured riskid ja bioloogilised ohud linnugripi tõttu – see on päris ränk,“ tõi ta näiteid raskustest. Lisades, et kohati on tunne, et toidutootjad tegutsevad vaid entusiasmist edasi.
Päästis kanakasvatuse pankrotist
„Mahemunade tootmine pole sugugi lihtne, sest mahetootmises on päris suured nõuded ja piirangud,“ rääkis Bobrovski, kes on lisaks Eesti Maaülikoolile õppinud mõne aasta ka Taanis Kopenhaageni Ülikoolis, kus omandas toidutehnoloogias magistrikraadi.
Artikkel on ilmunud Maalehes
Fotod: Sven Arbet/DELFI MEEDIA; Äntu Mõis
Osta Kikerikii mahemune Äntu mõisa e-poest!
Kikerikii mahemunad leiad kõigist suurematest poodidest üle Eesti – Selver, Prisma Peremarketid, Talu Toidab Rimis, Stockmann, Tallinna Kaubamaja, Tartu Kaubamaja, Coop Eesti kauplused.